Toitumine, uni ja liikumine ehk vaimse tervise alustalad

Toitumine, uni ja liikumine ehk vaimse tervise alustalad

Kõik on vast kuulnud väljendit “Terves kehas terve vaim” ja sellega seostub kohe, et söö tervislikult, tee sporti ja maga hästi. Enamik me tõdeme, et jah need on olulised asjad ja neid peaks tegema, aga kuna need avaldavad meile mõju pikaajaliselt ja tulemused ei ole kohe märgata, siis ei tundu need meile sageli päriselt ikka nii olulised. Eriti kiiremal ja stressirohkemal perioodil kaldume need enda eest hoolitsemise põhitõed tagaplaanile jätma – just siis kui need tegelikult meie heaolu tagamiseks kõige olulisemad on! Toitumisel, füüsilisel aktiivsusel ja unel on väga oluline roll meie psühholoogilises heaolus – miks ja kuidas selgitab Lahenduse mentor Sandra Loo.

Mitmekesine toitumine on oluline, sest lisaks energiale saame me pea kõik enda keha toimimiseks vajaminevad ained toidust, sealhulgas need ained, mis on olulised meie aju normaalseks tööks – ained, mis reguleerivad meeleolu, energiataset, keskendumis- ja õppimisvõimet. Kui me mingit ainet toidust piisavalt ei saa, siis ei saa ka need valdkonnad meie ajus normaalset töötada. Meie keha suudab meid elus hoida pea igasuguse toidu pealt, kuid kui hästi see toimib, kui õigeid aineid pikemat aega napib? Näiteks talveperioodil tekib sageli D-vitamiini puudus, kui me seda täiendavalt juurde ei võta, mis on otseselt seotud talvise püsiva väsimustundega. Oomega-3 rasvhapetel on oluline roll meie võimele stressiga toime tulla – sellel on kehale põletikuvastane mõju. On ka leitud, et oomega-3 rasvhapete osakaalu suurendamisel toidus on depressiooni leevendav mõju.

Uni pole samuti lihtsalt seotud väsimuse vähendamise ja energia taastamisega, vaid sellel on ka palju muid ülesandeid. Näiteks sügava une ajal teeb meie keha nö hooldustöid – vabaneb jääkainetest, taastab keha toimimiseks vajalikke ainevarusid, et järgmisel päeval oleks keha taas töövalmis. Unenägude une ajal sorteeritakse ja salvestatakse päeva jooksul toimunu ümber lühiajalisest mälust pikaajalisse mälusse, et vabastada mälu- ja õppimisressurssi järgmiseks päevaks. Samuti toimub emotsionaalne infotöötlus. Kui neid hooldustöid lõpuni teha ei saa, siis pole keha otseses mõttes järgmiseks päevaks valmis – aju pole hästi töövalmis ja mälu on eelmise päeva kraami veel täis. Nii ongi järgmisel päeval väsinud ja uimane olla, õppimis- ja keskendumisvõime on madalad, asjad ei jää meelde ning tekkivate emotsioonidega on raskem toime tulla – kipume reageerima raskustele tugevamalt, ärritume kergemini jne. Seega unepuudus ei tee meid ainult väsinuks, vaid mõjutab tugevalt ka meie enesetunnet laiemalt.

Liikumine pole samuti meie kehale oluline mitte ainult vormis püsimiseks. Me oleme evolutsiooniliselt arenenud ajal, mil liikumine on olnud lahutamatu osa eluviisist – see on tihedalt seotud meie normaalse toimimisega. Liikumise ajal vabaneb meie ajus palju erinevaid aineid: 1) Aju kasvufaktor, mis on otseselt seotud aju võimega muutuda ehk õppida. Juba 20-40 min aktiivset liigutamist toob kaasa selle aine ~30% tõusu ja parandab õppimisvõimet! 2) Liikumise ajal vabaneb endorfiine ehk aineid, mis tekitavad rahulolu ja lõõgastustunde ehk tõstab meeleolu 3) Suurendab dopamiini vabanemist ehk see, mis tekitab meis motivatsiooni üldse midagi teha 4) Vähendab stressihormooni kortisooli taset veres ja otseselt leevendab stressitaset ja sealhulgas ka ärevust. On lausa öeldud, et kui liikumise positiivsed mõjud saaks panna tabletti, siis oleks see kõige võimsam ravim maailmas! Ühes uuringus leiti, et 3 korda nädalas 30 minutit sörkimine oli kerge depressiooni puhul sama efektiivne kui tuntud antidepressant.

Seega kui sa juba need 3 kõige põhilisemat alustala enda elus korda teed, siis oled astunud juba olulise sammu selleks, et su keha ise saaks sind paremini tundma panna! Kui oled juba mõnda aega mõelnud, et peaks… siis millised on 3 asja, mida sa iga valdkonna juures saaksid paremini teha? Mida teed juba hästi? Kui satud hätta, siis saad alati nõu küsimiseks kirjutada meie nõustajatele ning hoida silm peal meie järgnevatel positustel, kus räägime ka harjumuste seadmisest lähemalt.

Kasutatud allikad:

Korn, L. (2016). Nutrition essentials for mental health: A complete guide to the food-mood connection. WW Norton & Company.
Walker, M. (2017). Why we sleep: Unlocking the power of sleep and dreams. Simon and Schuster.
Ratey, J.J., Hagerman, E. (2010). Spark: The Revolutionary New Science of Exercise and the Brain.
Hachette.