By: Andre Berezin
Categories:
Miks kardame psühholoogi juurde pöördumist?
Psühholoogi poole pöördumise osas on tavaline tunda ebakindlust. Milline see protsess välja hakkab nägema? Millest ma rääkima peaks? Kas sellest üldse on abi? Järgnevalt toome veidi selgust ja vastuseid mitmetele väga levinud ebakindlustele.
1. „Minu probleemid ei olegi tegelikult nii suured“.
Tihti mõeldakse, et psühholoogi juurde peaksime minema viimase võimalusena, siis kui probleemid on nii üle pea kasvanud, et mitte midagi muud ei jää üle. Kui aga otsime abi juba varem, leiame ka leevenduse varem. Pöördumist edasi lükates vaid pikendame enda kannatusi, mis aja möödudes võivad veel hullemaks minna. Ka paranemise protsess kulgeb lihtsamalt kui saame probleemidele varem jaole.
2. „Ma peaksin ise enda muredega hakkama saama“
Veidra valuga rinnus või häiriva allergilise reaktsiooni puhul ei eelda me, et saame enda teadmistega hakkama ja pöördume ilma pikemalt mõtlemata arsti juurde. Samamoodi võiksime ju hoolitseda ka vaimse tervise eest.
3. “Kui ma hakkan teraapias käima, jäängi ma seal käima.”
See sõltub täielikult Sinu ja terapeudi kokkuleppest. Vahel piisab ka ainult ühest-kahest visiidist, et probleemides selgust leida ja iseseisvalt muredega edasi toime tulla.
4. “Ma pean kõik enda isiklikud mõtted välja rääkima”
Psühholoogi juures oled Sina see, kes otsustab, kas ja kui palju mingist teemast rääkida. Psühholoogi juures on kõige olulisem, et tunneksid end mugavalt ja turvaliselt, mistõttu võid avada end täpselt nii palju, kui soovid.
5. “Kardan seda, mida psühholoog minust arvab”
Psühholoogi juures on rõhuasetus Sinu heaolul ning sellele keskendub ka psühholoog. Psühholoog ei ole sõber või pereliige, vaid professionaal, kelle ülesanne on hinnanguvabalt kuulata ja pakkuda uut perspektiivi. Kui tunned piinlikkust, häbitunnet või ärevust psühholoogile enda mõtetest ja tunnetest rääkida, maini seda ka talle.
6. “Kardan seda, mida iseenda kohta avastada võin”
Tihti takistab meid õnnelikum, rahulolevam ja tervem olemast just see, millest me ise teadlikud ei ole. Psühholoog aitab suurendada meie eneseteadlikkust ning läbi selle saame saavutada ka suurema kontrolli enda elus toimuva üle.
7. “Kui mul on kahetised tunded psühholoogi juurde minemise osas, siis see tähendab, et ma ei peaks pöörduma”
Kui me pole varem psühholoogi juures käinud, on see tundmatu ja veidi hirmutav. Kasulik on mõelda, millest need kahtlused psühholoogi juurde pöördumise osas tulevad. Võime tunda, et psühholoogi juures oleme sunnitud tundma tundeid ja mõtlema mõtteid, mille eest üritame parema meelega hoiduda. Probleemide olemasolu eitamise või allasurumise asemel on psühholoogiga rääkimisest ja muredele juba praegu vastu astumisest palju rohkem kasu kui nendega tegelemise lükkamine kaugemasse tulevikku.