Kui varem pole nõustaja juures käinud või nõustajale kirjutanud, ei tea me tihti, mida oodata. Tihti arvatakse, et nõustaja annab kindlaid juhendeid selleks, kuidas me käituma peaksime või et nõustajal on maagiline võime probleem ise ära lahendada. Tegelikult on nõustamisprotsess kahepoolne protsess, kus nõustaja aitab abivajajat ise leidma lahendusi enda probleemidele ning on abivajajale toeks.

Müüt nr 1: Nõustaja lahendab minu probleemi

Nõustaja poole pöördudes juhtub sageli, et inimene täpselt ei tea, kuidas nõustamisprotsess välja nägema hakkab. Mõnikord arvavad inimesed, et nõustaja on keegi, kes läbi oma eriliste teadmiste ja oskuste suudab ainsa hetkega inimese muret mõista ja sellele nagu võluväel ka vajaliku lahenduse leida. Et nõustaja abiga vabaneb inimene oma probleemist kergesti ja ilma suuremat omapoolset tööd tegemata. Paraku on selliste ootuste ja ettekujutuste korral kerge pettuda. Nõustamine on ennekõike suhe kahe inimese vahel ning seejuures on oluline silmas pidada, et tegemist on võrdväärsete partneritega.

Nõustamine on koostöösuhe: selles protsessis ei ole midagi salapärast või müstilist. Mõeldamatu on olukord, kus nõustaja annaks abiotsijale mingeid juhiseid või suunaks teda käituma, mõtlema või tundma, seletamata oma juhiste ja soovituste tagamaid. Nõustamise eesmärk on enamasti mingi muutus. Selle muutuse vajalikkuse, suuna ja ka nende vahendite, mille abil seda muutust saavutada loodetakse, paika panemisel on nõustajal ja tema poole pöördunul võrdne roll: kõik otsused sünnivad koostöös. Nõustaja ei tee midagi muud, kui aitab ära tunda ja ellu viia neid eesmärke, mida inimene ise enda jaoks oluliseks peab. Nõustaja ei paku lahendusi, vaid aitab nendest teadlikuks saada ja neid ellu rakendada.

Müüt nr 2: Nõustamine toimub alati ühtemoodi olenemata probleemist

Inimesed otsivad nõustaja juurest abi väga erinevate probleemide korral. Seetõttu on erinevad ka need tulemused, mida nõustamiselt oodatakse. Mõni inimene tahab nõustaja abiga lahti saada väga kindlast ja selgepiirilisest probleemist, näiteks punastamisest klassi ees esinemisel. Teise inimese sooviks on aga leida vastust üldisematele küsimustele. Sellisel juhul ei saa probleemset situatsiooni mingite kindlate tingimustega piiritleda. Ometi on võimalik nõustamise eesmärke ka pisut üldisemalt liigitada. Kõigepealt püüab nõustaja inimest julgustada ja tema ärevustunnet vähendada. Alles seejärel on võimalik asuda tegelema konkreetsemate probleemidega, katsuda neist selgem ülevaade saada ja ka võimalike muutuste poole liikuda. Nõustamise olulisemaid eesmärke on see, et inimene õpiks ise oma murede ja probleemidega toime tulema: õpiks olukorda hindama ja analüüsima ning leidma neid mooduseid, mille abil oma eesmärke ära tunda ja saavutada.

Müüt nr 3: Kõik nõustajad töötavad ühtemoodi

Psühholoogias on palju erinevaid koolkondi, kes kõik asetavad rõhu erinevatele psüühilistele või käitumisprotsessidele. Sellest tulenevalt on ka erinevad lähenemised nõustamisele: mõne nõustamiskoolkonna arvates on oluline tegeleda mõtlemisega, teised peavad oluliseks käitumist ning selle muutmist ja treenimist, kolmandad püüavad leida lahendusi läbi tunnetega tegelemise. Neljas koolkond on keskendanud oma tähelepanu sügavatele olemuslikele küsimustele ja püüab aidata inimestel neile vastuseid leida. Seetõttu on väga oluline leida just endale sobiv nõustaja ning teraapiameetod.