Kui kliendi probleemid on ilmselgelt Lahendaja kompetentsist v\u00e4ljas ja Lahendaja ei n\u00e4e ka supervisiooni abiga viisi, kuidas ta v\u00f5iks kliendile kasulik olla, siis k\u00fcsib Lahendaja kliendi ootuste kohta ning soovitab kohti, kuhu edasi p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
Kui vestluses ilmnevad eri laadi probleemid<\/b> (kui on n\u00e4ha, et klient ei saa abi, kui mure ei muutu v\u00f5i suureneb), on Lahendajal on alati v\u00f5imalus pidada n\u00f5u teiste kaaslahendajatega v\u00f5i superviisoriga. N\u00e4iteks kui Lahendajale tundub, et kirjavahetusest pole kliendile kasu, on m\u00f5eldamatu lihtsalt vastamata j\u00e4tta v\u00f5i ise kliendile kuulutada, et n\u00fc\u00fcd aitab. Oma m\u00f5tteid tasub peegeldada ka kliendile ja arutleda koos ootuste \u00fcle kirjavahetuse osas, kaaludes ka alternatiive sellele. M\u00f5nikord v\u00f5ib olla kasu ka kliendi t\u00e4helepanu juhtimisest koost\u00f6\u00f6 mittesujumisele ja otse k\u00fcsimisest, mis teda takistab kaasa t\u00f6\u00f6tamast.<\/p>\n
Kui vestlus kipub «venima»<\/strong> ja hakkab kaotama selget eesm\u00e4rki, on m\u00f5tet teha senikirjutatust vahekokkuv\u00f5te ja t\u00e4psustada abistamistegevuse eesm\u00e4rke — mida klient ootab, kas klient on mingit kasu saanud jne. Vahekokkuv\u00f5tteid on sobilik teha umbes iga 4-5 kirja tagant. Saad enda jaoks selgemaks, mida olete j\u00f5udnud ja kuhu minekul, ning saab ka klient selgema ettekujutuse.<\/p>\n Kui kliendi v\u00e4\u00e4rtushinnangud v\u00f5i mingid muud asjaolud teevad temaga suhtlemise ebameeldivaks<\/b>, on inimest \u00fclimalt raske kui mitte v\u00f5imatu aidata. Seda tasuks meeles pidada. Teksti puhul on puudu k\u00fcll mitteverbaalne suhtumine, kuid see ei t\u00e4henda, et see ei annaks edasi emotsioone ja suhtumisi. Vastumeelsust varjates j\u00e4\u00e4b Lahendajal andmata kliendile siirus ja soojus, mida viimane v\u00e4\u00e4rib. Ei ole m\u00f5tet alahinnata kliendi v\u00f5imet tajuda ehtsust ja aitamissoovi v\u00f5i selle puudumist.<\/p>\n Kui klient on teinud ilmselgelt midagi jaburat v\u00f5i muidu taunitavat<\/b>, k\u00e4sitle eraldi inimest ja tema k\u00e4itumist. \u00c4ra anna kohtuotsust «see oli selline ja selline tegu», vaid n\u00e4iteks s\u00f5nasta viisakalt: «N\u00e4ib, et see ei tulnud olukorrale kasuks. Mis Sa arvad, mida n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks edasi teha?»<\/p>\n Kas klient r\u00e4\u00e4gib t\u00f5tt?<\/b> Seda pole Lahendajal v\u00f5imalik kontrollida — saame t\u00f6\u00f6tada ainult nende andmetega, mis klient meile annab ja vaikimisi on meie suhtumine, et asjad ongi nii nagu need meile esitatakse. Kui on tunne, et klient ei r\u00e4\u00e4gi k\u00f5ige kohta p\u00e4ris t\u00f5tt, v\u00f5ib temalt delikaatselt uurida, et \u00fches kirjas Sa \u00fctlesid seda ja siis j\u00e4lle seda — et kuidas siis lood tegelikult on? Kui kliendi k\u00e4itumine on nii ebasiiras, et see hakkab temaga tegelemist segama, siis tuleks talle seletada, mis tingimustel Lahendajal on v\u00f5imalik teda aidata. Sealjuures tuleb siiski arvestada, et inimesed r\u00e4\u00e4givad asju oma vaatenurga alt ning ei valeta \u00fcldse pahatahtlikkusest. On juhtumeid, kui inimestel erineb tajumoonutusi ja nad ei erista reaalsust ja enda loodud maailma. Lahendaja asi pole siinkohal hakata detektiivit\u00f6\u00f6d tegema v\u00f5i kliendile nn «t\u00f5tt selgitama».<\/p>\nV\u00e4\u00e4rtuskonflikt<\/h2>\n