Kes on kes?

Alljärgnevalt vaatame lähemalt, millega tegelevad erinevad vaimsele tervisele pühendunud spetsialistid, kellest sagedamini juttu on ja kelle poole abi ja nõu saamiseks pöörduda võib.

Kes on psühholoog?

Psühholoog on sotsiaalteadlane (teoreetik) ja/või psühholoogia alase väljaõppega nõustaja (praktik). Reeglina uurib psühholoog kui teadlane inimeste mõtlemist ja käitumist, aga ka näiteks ajutegevust. Rakenduspsühholoogid kasutavad neid uurimistulemusi ja teadmisi näiteks psüühikahäirete ravis (kliinilised psühholoogid), töökoha või organisatsiooni seesmiste protsesside ja sisekliima mõjutamisel (töö-, personali- ja organisatsioonipsühholoogid), kriisisituatsioonide üleelamise hõlbustamiseks (kriisipsühholoogid ja katastroofinõustajad) jt olukordades, kus on vajalik inimese käitumise seaduspärade tundmine. 

Eestis pole seadusega reguleeritud see, kes tohib ennast psühholoogiks nimetada. Võttes eeskuju teistest riikidest, võiks see tähendada vähemalt magistrikraadi, mis on omandatud riiklikult tunnustatud akadeemilise psühholoogia õppekava läbimisel. Eestis pakuvad selliseid õppekavasid Tartu ülikool ja Tallinna ülikool.  Kuid inimestega töötamiseks ei piisaks sellestki - tuleb omandada kutse. Psühholoogidele annab kutseid Eesti Psühholoogide Liit, spetsialiseeruda saab nii kliinilisele kui ka koolipsühholoogiale. Selleks tuleb täita nõuded, mis on esitatud kutsestandardis (lähemalt saab nõuetega tutvuda www.kutsekoda.ee), muuhulgas läbida juhendatud praktika ning sooritada kutseeksam. Kutset tuleb iga 5 aasta tagant uuendada, mis eeldab psühholoogidelt enda pidevat koolitamist. Kutsega kliiniliste- ja koolipsühholoogide nimed leiab Kutsekoja kodulehelt.


Kes on psühhiaater?

Psühhiaater on kõrgharidusega diplomeeritud arst, kes lisaks arsti üldväljaõppele on omandanud psühhiaatri eriala täiendava väljaõppe (residentuuri) käigus ning on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimisele, hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Väljaõppe käigus läbivad psühhiaatrid erinevad õppetsüklid nii üldpsühhiaatrias, laste-ja noorukite psühhiaatrias, neuroloogias kui ka psühhoteraapias.

Psühhiaatri ülesannete hulka kuuluvad patsiendi uurimine (vaatlus, intervjvuu, info lähedastelt), diagnoosi püstitamine, sobiva ravi planeerimine ja vajalike ravimite väljakirjutamine. Psühhiaater teeb ka otsuseid tahtest olenematu ravi ja rehabilitatsiooniteenuse vajalikkuse kohta. Psühhiaatrid töötavad nii haiglates kui ka erapraksistes, nii iseseisvalt kui koostöös teiste spetsialistide, sh kliiniliste psühholoogide, tegevusterapeutide, neuropsühholoogide ning erinevate eriarstidega. Nii mõnedki psühhiaatrid on omandanud ka psühhoterapeudi lisakvalifikatsiooni ning võivad seega läbi viia ka psühhoteraapiat.



Kes on kliiniline psühholoog?

Kliiniline psühholoog on psühholoog, kellel on kliinilise psühholoogi kutsetunnistus. Kliinilised psühholoogid töötavad reeglina haiglates ja erapraksistes kas iseseisvalt või ravimeeskonna osana, tehes koostööd psühhiaatrite, perearstide jt eriarstidega. Kliinilised psühholoogid tegelevad psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravimise ja ennetamisega. Kliinilised psühholoogid osalevad üha enam patsientide seisundi hindamises (kasutades selleks nt isiksuse- ja intelligentsusteste, intervjuud), ravi planeerimises ja korrigeerimises ning ravi läbiviimises ja ennetustöös.

Kliinilise psühholoogi poole pöördumiseks on reeglina vajalik arsti, enamasti psühhiaatri suunamine (mõnedes piirkondades piisab ka perearsti suunamisest). Suunatakse juhul, kui kahtlustatakse mõne psüühikahäire olemasolu ja/või tahetakse seda välistada. Raviasutuste puhul, millel on leping Haigekassaga, tasub kliinilise psühholoogi teenuste eest haigekassa. Enamasti on kliinilised psühholoogid kognitiiv-käitumisteraapial põhineva ettevalmistusega, mis on Haigekassa poolt tunnustatud teaduspõhine teraapiavorm. Ise tasudes on võimalik kliinilise psühholoogi poole pöörduda ka ilma suunamiseta. Kliinilised psühholoogid ei kirjuta välja ravimeid.

2013.aasta jaanuari seisuga on Eestis 92 kliinilist psühholoogi.

Kliinilise psühholoogina on võimalik veelgi kitsamalt spetsialiseeruda: kutseid antakse eraldi kliinilistele lapsepsühholoogidele, kliiniline psühholoog-psühhoterapeutidele, kliinilistele kohtu- ja korrektsioonipsühholoogidele ja neuropsühholoogidele. Kutsestandardis on välja toodud nende spetsialistide erinevused järgnevalt:

Spetsialiseerumine kliinilises psühhoteraapias nõuab teadmisi ja oskusi kontrollitud efektiivsusega teraapiametoodikatest, mis põhinevad teaduslikel teooriatel.

Spetsialiseerumine kliinilises kohtu- ja korrektsioonipsühholoogias nõuab õigussüsteemi vajadustest tulenevaid oskusi õigusrikkuva käitumise hindamiseks, korrigeerimiseks ja preventsiooniks.

Spetsialiseerumine kliinilises lapsepsühholoogias nõuab lapse psüühika iseärasuste ja psüühikahäirete tundmist, oskust töötada last ümbritsevate inimeste ja asutustega.

Spetsialiseerumine neuropsühholoogias nõuab neuroanatoomia- ja füsioloogia kõrgtasemel tundmist ning oskusi neuropsühholoogilise diagnostika ja rehabilitatsiooni alal.


Kes on psühhoterapeut?

Psühhoterapeut on kas kliinilise psühholoogi või psühhiaatri kvalifikatsiooni omandanud spetsialist, kes on lisaks sellele läbinud väljaõppe mõnes tunnustatud teraapiavaldkonnas. Täismahus psühhoterapeudi väljaõpe kestab aastaid, sisaldab nii teoreetilist kui praktilist õpet ning lõpuks tööd kogenud terapeudi juhendamise all. Seejärel väljastatakse talle sellekohane tunnistus. Tasub tähelepanu pöörata sellele, et üksikud teraapiaalased koolitused ei anna inimesele psühhoterapeudi kutset. Tuntumad psühhoterapeutide koolitajad Eestis on Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon ja Eesti Pereteraapia Ühing. Nende teraapiakoolkondade esindajaid töötab haiglates enim, kuna antud teraapiavormid on Haigekassa poolt tunnustatud kui tõenduspõhised ja efektiivsed.


Kes on nõustaja?

Ka nõustajad on omandanud psühholoogi hariduse, see tähendab vähemalt magistrikraadi riiklikult tunnustatud akadeemilise psühholoogia õppekava läbides. Erinevalt kliinilisest psühholoogist või psühhoterapeudist ei tegele nõustaja psüühikahäirete raviga, vaid igasuguste erinevate elus ettetulevate  murede ja probleemidega. Nõustamise eesmärk on parandada inimeste heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel ning toetada inimest endale püstitatud eesmärkide saavutamisel. Nõustajad töötavad näiteks

– nõustamiskeskustes – töötatakse nii laste, noorte kui täiskasvanutega, väga erinevate probleemidega

– noorte nõustamiskeskustes– psühholoogiline toetamine seksuaalsusega seotud küsimustes

– turvakodudes jms – psühholoogiline toetamine suheteprobleemide ja –kriiside korral; edasise elukorralduse planeerimine.

– haiglates – psühholoogiline toetamine tervisehäiretest tingitud probleemide ja raskustega toimetulemisel.

– kõrgkoolides – psühholoogiline nõustamine tudengitele (nt Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool jt)

 

Nõustaja Lahendus.net-is

Lahendus.net nõustajad on Tartu ja Tallinna ülikooli psühholoogia eriala vanemate kursuste tudengid. Lahendus.neti nõustajad töötavad superviisorite (kogenud psühholoogide) käe all ning ei tegele teraapia ega psüühikahäirete raviga, vaid püüavad inimest toetada ja aidata tal oma probleemi analüüsida. Vajadusel abistab Lahendus.neti nõustaja kirjutajal leida sobivat kohta, kuhu oma murega pöörduda.


Kes on koolipsühholoog?

Koolipsühholoog on spetsialist, kellel on koolipsühholoogi kutsetunnistus. Koolipsühholoogid töötavad reeglina koolides ja õppenõustamiskeskustes, kus nad tegelevad nii õpilaste, nende vanemate, õpetajate jt osapoolte nõustamisega. Koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja viib läbi sekkumisi ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega. Koolipsühholoogi ülesannete hulka kuuluvad

  • õpilaste probleemide ja koolistressi ennetamine

  • õpilaste probleemide väljaselgitamine (sh testimine ja testitulemuste tõlgendamine)

  • õpilaste nõustamine (kuulamine, toetamine, julgustamine, juhendamine jms)

  • õpilaste, õpetajate, lastevanemate psühholoogia-alane koolitamine

  • koostöö vanemate ja õpetajatega õpilaste probleemide lahendamiseks

  • koostöö juhtkonnaga kooli hea psühhokliima tagamiseks (selle alla kuulub nii koolivägivalla probleemide lahendamine kui ka kooli sisekorra ja õppetöö korraldusega seonduv)

Lisainformatsiooni koolipsühholoogi töö kohta võib leida Eesti Koolipsühholoogide ühingu kodulehelt:http://www.koolipsyhholoogid.ee/



Kes on karjäärinõustaja?

Karjäärinõustaja on kõrgharidusega spetsialist. Tema haridus ei pea aga olema psühholoogia valdkonnas, sobivad ka pedagoogiline, sotsiaaltöö või sotsioloogia alane kõrgharidus. Karjäärinõustaja nõustab erineva vanuse, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimesi individuaalvestluse vormis ja grupiviisiliselt.Tema klientideks võivad olla õppurid, lapsevanemad, õpetajad, töötavad  täiskasvanud, töötud, tööandjad. Karjäärinõustaja tegelevad sageli ka teavitusmaterjalide ettevalmistamise ja koolitamisega. Samuti koordineerivad oma tööd teiste spetsialistide, nt koolipsühholoogide, karjääriinfospetsialistidega.

Karjäärinõustaja võib töötada teabe- ja nõustamiskeskustes, tööturu- ja haridusasutustes, konsultatsioonifirmades, riigiasutustes ja kohalikes  omavalitsustes. Klientideks on noored (7-26), töötud ja töötavad täiskasvanud.

Erinevate karjäärispetsialistide kohta võid lähemalt lugeda Rajaleidja portaalist: http://www.rajaleidja.ee/akab/?id=11558



Loe lisaks:

Infot selle kohta, milliseid spetsialiste just Sinu kodu lähedal leida võib, otsi meie andmebaasist.
 
  IITEE
Soovid toetada meie vabatahtlikku algatust?
 
Swedbank a/a 221053684391
saaja: MTÜ Lahendus.net
selgitus: annetus Lahendus.netile
 
Toetust kasutame vabatahtlike nõustajate töö korraldamiseks, nõustajate juhendamiseks ja koolitamiseks. Lahendus.net on tänulik igasuguse annetuse eest!