Sissejuhatus<\/b><\/p>\n
Inimese eesm\u00e4rgip\u00e4raseks ning efektiivseks aitamiseks on k\u00f5ige olulisem veenduda, et aitaja ja abivajaja vahel on \u00fchene arusaam. Vastasel juhul v\u00f5ivad tekkida erinevad konfliktid vigase suhtluse t\u00f5ttu v\u00f5i siis ei saa inimene seda abi, mida ta vajab, sest on toimunud kommunikatsiooniprobleemid. Seet\u00f5ttu on t\u00e4htis kasutada kindlaid definitsioone, mist\u00f5ttu on esimeseks sammuks defineerida alkohol- ja narkos\u00f5ltuvus eraldi ning l\u00fchidalt \u00fcle\u00fcldisest s\u00f5ltuvusest.<\/span><\/p>\n S\u00f5ltuvuss\u00fcndroom v\u00f5ib esineda mingi kindla aine suhtes (n\u00e4iteks tubakas v\u00f5i alkohol), mingi ainete r\u00fchma suhtes (n\u00e4iteks opiaadid), v\u00f5i mitmesuguste ainete suhtes (n\u00e4iteks isikud, kellel on tung tarvitada regulaarselt mistahes saadaolevaid aineid ja kellel ilmnevad kainusperioodil distress, agiteeritus ja\/v\u00f5i s\u00f5ltuvuse kehalised avaldused).<\/span><\/p>\n Alkohols\u00f5ltuvus on somaatiliste, k\u00e4itumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine v\u00f5i ainete tarvitamine saavutab patsiendi k\u00e4itumises prioriteedi k\u00e4itumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema v\u00e4\u00e4rtusega. S\u00f5ltuvuss\u00fcndroomi olulisim iseloomujoon on tung (sageli tugev, vastupandamatu) ps\u00fchhoaktiivset ainet (mis v\u00f5ib, aga ei pruugi olla arsti poolt ordineeritud), alkoholi v\u00f5i tubakat tarvitada. Siinkohal k\u00e4sitletakse ainult alkoholi, sest p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on leida lahendusi alkohol- ja narkos\u00f5ltuvuse vastu. V\u00f5ib juhtuda, et tagasip\u00f6\u00f6rdumisel aine tarvitamise juurde p\u00e4rast kainusperioodi kujunevad s\u00f5ltuvuss\u00fcndroomi n\u00e4hud kiiremini kui mittes\u00f5ltuvatel isikutel (RHK-10, F1x.2 jaotis). Alkohols\u00f5ltuvus on v\u00e4ga problemaatiline oma mitmete keerukate s\u00fcmptomite t\u00f5ttu, mis omakorda suurendavad riski edasiste f\u00fc\u00fcsiliste ja vaimsete probleemide tekkeks (RHK-10, 2013). Nende s\u00fcmptomite hulka kuuluvad n\u00e4iteks tugev tung v\u00f5i sundm\u00f5te tarvitada ainet, v\u00f5imetus kontrollid aine tarvitamisel k\u00e4itumist, aine tarvitamise l\u00f5petamisel tekkivad v\u00f5\u00f5rutusn\u00e4hud ning tolerantsuse teke, mis v\u00e4ljendub selles, et esialgse m\u00f5ju saavutamiseks tuleb tarvitajal annust t\u00f5sta. Tihtipeale j\u00f5uavad doosid kogustesse, mis mittetarvitaja jaoks oleks surmav kogus. Lisaks nendele on ohum\u00e4rgiks ka vaba aja veetmiste v\u00f5imaluste ja hobidega tegelemise j\u00e4rjestikune taandumine ning aine tarvitamise j\u00e4tkamine vaatamata teadvustatud tagaj\u00e4rgedele, mis on ilmnenud, nagu n\u00e4iteks depressiivsed episoodid p\u00e4rast alkoholi tarbimist (RHK-10, F1x.2 jaotis).<\/span><\/p>\n Narkos\u00f5ltuvus on v\u00e4ga sarnane alkohols\u00f5ltuvusega. Ka nimest on v\u00f5imalik v\u00e4lja lugeda, et tegemist on sama probleemi kitsendamisega erineva aine suhtes. Seet\u00f5ttu ei muutu definitsioon eriti, sest s\u00fcmptomaatika on samasugune, kuna s\u00f5ltuvus erinevate ainete suhtes on ikkagi s\u00f5ltuvus tervikuna.<\/span><\/p>\n Mida peaks teadma?<\/b><\/p>\n S\u00f5ltuvush\u00e4iretel on ilmne p\u00e4rilik komponent, kuid h\u00e4ire kujunemisel on otsustavaks p\u00e4riliku eelsoodumuse koosm\u00f5ju keskkonnateguritega, millest olulisimaks on uimastite k\u00e4ttesaadavus. Stress soodustab uimastite tarvitamist ja selle alusel s\u00f5ltuvush\u00e4ire v\u00e4ljakujunemist ning s\u00f5ltuvush\u00e4ire relapside tekkimist. Eelsoodumus s\u00f5ltuvush\u00e4ire suhtes v\u00f5ib olla olemuselt nii farmakod\u00fcnaamiline kui ka farmakokineetiline. N\u00e4iteks on alkoholis\u00f5ltuvust v\u00e4hem neil inimestel, kellel on geneetiliselt aeglasem alkoholi toksilise metaboliidi, atseetaldeh\u00fc\u00fcdi elimineerumine. (Harro, 2006).<\/span><\/p>\n Alkoholi tarbimish\u00e4ire diagnoositakse inimesel, kelle joomisharjumused valmistavad distressi v\u00f5i kannatusi nii endale kui teistele. Siiani arvatakse seda olevat 10% t\u00e4iskasvanutel meestel ning 5% t\u00e4iskasvanutel naistel. Liigne joomine v\u00f5ib t\u00f5siselt kahju teha maksale, s\u00fcdamele, ajule ja n\u00e4rvis\u00fcsteemile. Lisaks sellele t\u00f5useb risk saada k\u00f5riv\u00e4hk ning see kahjustab omakorda h\u00e4\u00e4lekurdusid, suuh\u00fcgieeni ning igemeid. Naised, kes vaevlevad selle k\u00e4es, v\u00f5ivad suurema t\u00f5en\u00e4osusega saada rinnav\u00e4hi. Eelmainitule lisaks ei pruugi rutiinsed tegevused stabiilsena j\u00e4\u00e4da, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad n\u00e4iteks toitumisharjumused totaalselt muutuda, tuues kaasa vitamiini- ja mineraalipuudusi (Harvard Medical School, 2014).<\/span><\/p>\n Peale selle saab kirjeldada s\u00f5ltuvust kui mitmete ps\u00fc\u00fchiliste funktsioonide aluseks olevate aju piirkondade kompleksne h\u00e4ire, kus levivad \u00fcksikud k\u00f5rvalekalded, mis v\u00f5imendavad \u00fcksteist ts\u00fckliliselt. Uimasteist tekkiv eufooria suunab uimastite korduvale tarvitamisele, mis taastoodab iseennast \u00fchelt poolt harjumuse kaudu, teiselt poolt niisuguste adaptatsioonide kaudu, mille tulemuseks on tolerantsus ja v\u00f5\u00f5rutusn\u00e4hud uimastist loobumisel. Need p\u00f5hjustavad uimastihimu, millele v\u00f5ivad suunata ka vastu v\u00f5etud tingitud \u00e4rritajad, ja kui k\u00e4itumiskontroll on n\u00f5rk, halveneb v\u00f5ime \u00fcksikuid k\u00e4itumisimpulsse maha suruda (Harro, 2006).<\/span><\/p>\n Kompulsiivse vajaduse ja sellest tuleneva sundkasutamise taga on praeguse arusaama kohaselt aju tasukeskuses toimuvad keerulised opiaatide tekitatud funktsionaalsed ja strukturaalsed muutused. Muutused viivad aju loodusliku opioidi, endorfiini v\u00e4henemiseni, p\u00f5hjustades t\u00fc\u00fcpilisi s\u00fcmptomeid. Praeguse arusaama kohaselt taanduvad need muutused v\u00e4hemalt osal inimestel aeglaselt ja raskematel juhtudel on need p\u00fcsivad. See seletab, miks raskekujulisse heroiinis\u00f5ltuvusse j\u00e4\u00e4nul on kalduvus libastuda isegi p\u00e4rast pikki karskusperioode ja miks kiiresti edeneval v\u00f5\u00f5rutusravil on halvad ravitulemused (TSF Kliinik, 2016).<\/span><\/p>\n Amfetamiini- ja kokaiinis\u00f5ltuvuse puhul ei ole heroiinis\u00f5ltuvuse sarnane f\u00fc\u00fcsiline komponent nii tugev. Himu aine j\u00e4rele on siiski peaaegu sama tugev ja risk libastuda on suur isegi p\u00e4rast \u00f5nnestunud v\u00f5\u00f5rutusravi. Amfetamiini- ja kokaiinis\u00f5ltuvuse raviks ei ole praegu t\u00f5husat ravimit. Ravi \u00f5nnestub aga suhteliselt h\u00e4sti ravimiteta kogukonnaliste rehabilitatsiooniprogrammidega p\u00e4rast tihti ravimiravi n\u00f5udvat akuutset v\u00f5\u00f5rutusravi (TSF Kliinik, 2016).<\/span><\/p>\n K\u00f5ige t\u00e4htsam on siiski see, et inimest on v\u00f5imalik aidata ainult siis, kui ta ise seda abi tahab. See ei t\u00e4henda kohe, et esimesel vastuhakul tuleks alla anda. Tihtipeale soovib inimene t\u00f5esti abi, kuid see on peidetud hirmude taha, sest tegemist on ikkagi raske v\u00e4ljakutsega, mis n\u00f5uab kannatajalt pingutust, p\u00fchendamist ning soovi leida lahendust oma probleemile.<\/span><\/p>\n Levinuimad m\u00fc\u00fcdid<\/b><\/p>\n Kuna alkoholi ja narkootikumide tarbimine on levinud \u00fcle kogu maailma, siis kaasnevad sellega ka hulgaliselt valeuskumusi, mis v\u00f5ivad vastandlikult juttudele m\u00f5juda hoopis eluohtlikumalt kui mittemillegi tegemine. J\u00e4rgnevalt tuuakse v\u00e4lja levinuimad m\u00fc\u00fcdid seotud alkoholi ja narkootikumidega, mida autor on isiklikult n\u00e4inud ja kuulnud. Lisaks individuaalselt kuuldud m\u00fc\u00fctidele lisatakse ka sotsiaalmeedias enim t\u00e4helepanu p\u00e4lvinuid t\u00f5ekspidamisi, mis on tegelikult kaugemal t\u00f5est kui arvatakse. Seda on t\u00e4htis v\u00e4lja tuua, sest esmapilgul v\u00f5ib m\u00f5ne jaoks tunduda need rumalana, kuid n\u00e4iteks alaealised, kes veedavad palju aega sotsiaalmeedias, v\u00f5tavad sealt kaasa teadmisi ning on kriitiline, et inimesed summutaksid valeuskumused, sest see v\u00f5ib p\u00e4\u00e4sta elusid.<\/span><\/p>\n Selle poolt argumenteeritakse, et oksendamine on keha kaitserefleks ning liigse joomise puhul oksendatakse alkohol v\u00e4lja, mist\u00f5ttu aitab see vabaneda \u00fcleliigsest ainest. Tegelikkuses aga nii ei ole. Kaineks saab saada ainult siis, kui keha on kogu alkoholi \u00e4ra metaboliseerunud. Juhul, kui inimene ei ole vahetult peale alkoholi tarbimist oksendama l\u00e4inud, siis on suurem osa alkoholist juba oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud ning k\u00f5hus on ainult v\u00e4ike osa alles, mist\u00f5ttu ei ole oksendamisest suurt tolku. Sellega v\u00f5ib hoopis omale rohkem viga teha, eriti kui l\u00fckatakse n\u00e4pud kurku, et esile kutsuda okserefleksi. Nii on oht t\u00f5siselt kahjustada limaskesta, mis v\u00f5ib viia erinevate p\u00f5letikkude v\u00e4ljakujunemiseni.<\/span><\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eval toimub aktiivne arutelu kanepi legaliseerimise \u00fcle eri maailma paikades. Aina rohkem on erinevad osariigid Ameerika \u00dchendriikides legaliseerinud kanepi, millega on kaasnenud suur hulk m\u00fc\u00fcte. \u00dcheks kanepi legaliseerimise pooltargumendiks inimeste seas, kes ei ole eksperdid, on see, et kanepi tarvitamine on ohutu, sest see ei tekita s\u00f5ltuvust. See on aga t\u00e4iesti vale: kanepi liigne tarvitamine v\u00f5ib viia h\u00e4ireni, mida saab klassifitseerida kanepis\u00f5ltuvuseks. Uuringud viitavad, et ligikaudu 30% regulaarsetest tarvitajatest on mingis vormis kanepist s\u00f5ltuvuses. Inimesed, kes alustavad kanepi tarvitamist enne 18. eluaastat, on neli kuni seitse korda suurema t\u00f5en\u00e4osusega kanepi liigtarvitamise ohvrid (National Institute on Drug Abuse, 2018).<\/span><\/p>\n Samamoodi nagu oksendamisega, on ka r\u00e4\u00e4gitud, et kofeiin aitab kiiremini kaineneda. Olgu tegemist kohvi v\u00f5i energiajoogiga, ei muuda see inimese kehas olevat alkoholisisaldust karvav\u00f5rdki. Vastandlikult levinud arvamusele v\u00f5ib kofeiini tarvitamine hoopis tuua kaasa rohkem kahju kui kasu. Juues \u00e4ra m\u00f5ne tassi kohvi, t\u00f5useb inimese \u00e4rkveloleku tase. Siinkohal ongi tekkinud m\u00fc\u00fct, sest arvatakse, et kui sa tajud ennast kainemana, siis sa pead olema ka selline. Tegelikkuses aga tekitab kofeiin mulje, et sa oled kainem ja \u00e4rkvel, mist\u00f5ttu minnakse suurema t\u00f5en\u00e4osusega autorooli v\u00f5i tehakse muid eluohtlikke asju, olles ise mittekained. Mida kofeiin tegelikult aitab teha, on see, et ta v\u00f5itleb j\u00e4rgmise p\u00e4eva v\u00e4simuse vastu, mis kaasneb peale \u00e4gedat joomist.<\/span><\/p>\n See on autori meelest \u00fcks laialdasemalt levinud m\u00fc\u00fcte. Pea k\u00f5ik on tuttavad terminiga \u201cv\u00e4hese viina viga\u201d, mida kasutatakse tihti siis, kui keegi v\u00e4ljendab, et neil on k\u00fclm. Lisaks sellele on v\u00f5imalik t\u00f5epoolest ise kogeda, et justkui hakkaks joomise ajal soojem, mist\u00f5ttu ei saa kellelegi n\u00e4puga n\u00e4idata, et ta valeuskumusi levitab, kuid v\u00e4ga vajalik on j\u00e4rgnevat teada. Alkoholi tarvitamine ei t\u00f5sta tegelikult kehatemperatuuri, vaid tegemist on sensoorse illusiooniga, kus keha arvab, et tal on soojem, kui tal tegelikult on. Toimub vere \u00fcmberdistribueerimine, mist\u00f5ttu tekib kehal tunne, et temperatuur oleks t\u00f5usnud. See v\u00f5ib k\u00f5lada algselt kui veidra positiivse kiiksuna, kuid sellel v\u00f5ib olla potentsiaalselt eluohtlikke aspekte. N\u00e4iteks, kui keha tunneb, et tal on v\u00e4ga soe, siis hakatakse tihti higistama, et temperatuuri alandada. Kui toimub higistamine, kuid temperatuur on tegelikkuses normaaltasemel, siis on suur oht alajahtumiseks, mis v\u00f5ib omakorda viia surmani, eriti kui arvestada fakti, et inimene on suure t\u00f5en\u00e4osusega purjus.<\/span><\/p>\n Kuna alkoholi tarbimine on t\u00e4isealistele lubatud ning seda propageeritakse pidevalt erinevatel \u00fcritustel ja meedias, siis v\u00f5ib tekkida arusaam, et alkohol on narkootikumide k\u00f5rval palju v\u00e4iksem mure, millele ei ole m\u00f5tet keskenduda. Selle kummutab \u00fcmber aga fakt, et alkoholi liigtarbimise t\u00f5ttu on rohkem inimesi surma saanud kui k\u00f5igi narkootikumide liigtarbimisest p\u00f5hjustatud surmad kokku.<\/span><\/p>\n Joomise ja s\u00f5itmise tagaj\u00e4rgedest on nii palju r\u00e4\u00e4gitud, et kuidagimoodi on tekkinud uskumus, et kanepi tarvitamine ei m\u00f5juta autoroolis olemist. Fakt on aga, et inimesel on kolm korda suurem t\u00f5en\u00e4osus sattuda liiklus\u00f5nnetusse, kui ta on roolis, olles \u00e4sja tarvitanud kanepit. Kuna see aeglustab m\u00f5tlemist, reaktsioonikiirust ning toimib rahustina, siis v\u00e4heneb keskendumisv\u00f5ime ning koordinatsioon. Liikluses on aga vaja olla v\u00f5imalikult \u00e4rkvel, et reageerida kiiresti, v\u00e4ltimaks potentsiaalseid \u00f5nnetusi (Harvard Medical School, 2014).<\/span><\/p>\n M\u00fc\u00fct on v\u00e4lja toodud vaatamata sellele, et see ei ole k\u00f5ige populaarsem, kuid \u00fcks ohtlikumatest valearvamustest. V\u00e4ljaarenemata aju on just eriti m\u00f5jutatav ning v\u00e4ga ohtlik on tarbida erinevaid uimasteid ja alkoholi, sest see v\u00f5ib drastiliselt takistada aju edasist arengut. Lisaks sellele on t\u00f5estatud, et s\u00fcndimata beebidel, kelle emad tarbisid narkootikume olles rasedad, on palju suurem t\u00f5en\u00e4osus olla tarbitud ainest s\u00f5ltuvuses.<\/span><\/p>\n Narkootilised ained ja nende t\u00e4navanimed<\/b><\/p>\n Amfetamiin – tuntud kui <\/span>speed<\/span><\/i>, amff, ants, n\u00e4ff v\u00f5i n\u00e4hv. Ergutava toimega.<\/span><\/p>\n Fentan\u00fc\u00fcl – tuntud kui valge hiinlane, fenta, p\u00e4rslane. Rahustava toimega.<\/span><\/p>\n Fents\u00fcklidiin – tuntud kui <\/span>angel dust<\/span><\/i>, PCP. Hallutsinogeen<\/span><\/p>\n GHB ehk g<\/span>ammah\u00fcdroks\u00fcbut\u00fcraat – tuntud kui korgijook, kork, geebekas v\u00f5i limonaad. Rahustava toimega.<\/span><\/p>\n Heroiin – tuntud kui hero, triip, <\/span>smack<\/span><\/i>, must. Rahustava toimega.<\/span><\/p>\n Kanep – tuntud kui <\/span>weed<\/span><\/i>, <\/span>green<\/span><\/i>, bob, \u00f5is, savu, kivi, mant, <\/span>hash<\/span><\/i>. Rahustava toimega.<\/span><\/p>\n Ketamiin – tuntud kui K v\u00f5i vitamiin K. Hallutsinogeen.<\/span><\/p>\n Metamfetamiin – tuntud kui meta, j\u00e4\u00e4, kristall. Ergutava toimega.<\/span><\/p>\n Ecstasy – tuntud kui E, komm, Molly, jupp, punn. Ergutava toimega.<\/span><\/p>\n Psilots\u00fcbiin – tuntud kui seened, k\u00fcbarad, <\/span>magic mushrooms. <\/span><\/i>Hallutsinogeen.<\/span><\/p>\n \u00a0<\/span><\/p>\n \u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n Kuidas\u00a0 aidata alkoholi- ja narkos\u00f5ltuvusega inimest?<\/b><\/p>\n Inimese\u00a0 abistamisel on k\u00f5ige suurem roll\u00a0 ohvril endal. Nimelt v\u00f5ivad kannatajat \u00fcmbritseda tipparstid ja parimad s\u00f5brad, kes inimese jaoks on valmis palju tegema, et teda aidata, kuid nii l\u00e4hedaste kui ka spetsialistide esmane roll on ohvrit motiveerida oma probleemiga tegelema. Probleemi tunnistamine ja sisemise motivatsiooni leidmine on esimene samm paranemise poole, selle puudumisel ei pruugi ka toetajatest abi olla, kui ohver seda ise ei soovi, siis ega ta p\u00fcstitatud eesm\u00e4rkidest p\u00fchendumusega kinni ei pea.\u00a0<\/span><\/p>\n T\u00e4nap\u00e4eval on alkohol- ja narkos\u00f5ltuvuse h\u00e4ire ravi eesm\u00e4rk muuta k\u00e4itumist aja jooksul p\u00fcsivalt. See h\u00f5lmab endast individuaalset raviplaani koostamist, mis selgitatakse v\u00e4lja l\u00e4bi ekspertide vaatluse ning vesteldes ohvriga. Suurem osa ravist on ps\u00fchholoogiline, kus \u00fcritatakse inimese hoiakuid ning m\u00f5ttemaailma kujundada nii, et alkoholi v\u00f5i narkootikumide tarvitamine ei ole enam ohvri jaoks esmat\u00e4htis. Keerukamate juhtude puhul kasutatakse ka ravimite abi, kuid kunagi ei kasutata ainult ravimeid, sest nagu enne mainitud, n\u00f5uab probleemist vabanemine rohkemat kui perioodilist tablettide manustamist.<\/span><\/p>\n V\u00e4ga suurt rolli m\u00e4ngivad ka kannatajale l\u00e4hedased inimesed. Emotsionaalne tugi ravi ajal on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4htis ohvri jaoks ning selle abil on v\u00f5imalik \u00fcmber kujundada harjumusi, mis soodustasid liigset aine tarvitamist. S\u00f5ltuvalt abivajaja valmisolekust v\u00f5ib tarvitatavaid ained kas perioodiliselt v\u00e4hendada v\u00f5i nende tarvitamise t\u00e4ielikult l\u00f5petada. T\u00e4ielik v\u00f5\u00f5rutus toimub haiglas spetsialistide juuresolekul kuna v\u00f5\u00f5rutusseisund on mitmesuguse raskusastmega s\u00fcmptomite kogum, mis tekib aine absoluutsel v\u00f5i suhtelisel \u00e4raj\u00e4tmisel juhul, kui ainet on tarvitatud regulaarselt ja tavaliselt kaua ja\/v\u00f5i suurtes annustes. V\u00f5\u00f5rutusseisundi kujunemine ja kulg on ajaliselt piiratud ja s\u00f5ltub vahetult enne abstinentsi tarvitatud aine t\u00fc\u00fcbist ja kogusest (RHK-10, F1x.3 jaotis).<\/span><\/p>\n V\u00e4hem intensiivsemate juhtude korral, kus tegemist ei ole otseselt t\u00f5sise alkohols\u00f5ltuvusega,\u00a0 on v\u00f5imalik alkoholi tarvitamise kogust v\u00e4hendada kasutades j\u00e4rgnevaid nippe. N\u00e4iteks, enne v\u00e4lja minekut loo endale kindel eelarve, millest kinni pead v\u00f5i v\u00f5ta kaasa kindel summa raha, \u00fcle mille pole sul v\u00f5imalik kulutada. Nii piirad sa oma alkoholi tarbimise kogust, mist\u00f5ttu kannatab ka inimese rahakott ja tervis v\u00e4hem. Peale selle on m\u00f5istlik mitte kaasa minna seltskonna poolt dikteeritud tempoga, sest iga\u00fcks joob vastavalt oma kiirusele, kuid seltskonnas joomine t\u00e4hendab seda, et inimesed proovivad sammu pidada k\u00f5ige kiirema joojaga. Peale selle v\u00f5ib sellest kujuneda justkui alateadvuses toimuv omavaheline v\u00f5istlus, kes k\u00f5ige kauem ja k\u00f5ige kiiremini juua suudab. Viimane lihtne viis, kuidas v\u00e4hendada alkoholi m\u00f5ju, on enne joomist s\u00fc\u00fca korralikult k\u00f5ht t\u00e4is ning ka joomise ajal midagi n\u00e4ksida. Erinevad alkohoolsed joogid on tihtipeale rohkete kalorite ja v\u00e4hese toitev\u00e4\u00e4rtusega, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad tekkida mineraali- ja vitamiinipuudused.<\/span><\/p>\n Kuhu inimest suunata?<\/b><\/p>\n 1.Kuhu suunata inimest alkoholi s\u00f5ltuvuse korral<\/span><\/p>\n Kui inimene soovib abi, siis ei pruugi ta olla teadlik erinevatest v\u00f5imalustest, kuhu saab p\u00f6\u00f6rduda mure korral. Seet\u00f5ttu koostati ka nimekiri potentsiaalsetest kohtadest, kuhu on v\u00f5imalik abivajajat suunata (k\u00e4esolev hetk on 20.05.19, seega informatsioon v\u00f5ib tulevikus muutuda).<\/span><\/p>\n Perearst – temaga koos suheldes on v\u00f5imalik anda hinnang alkoholi m\u00f5just inimese tervisele ning elule. Kui tuvastatakse mingi probleem, siis saab perearst anda n\u00f5u ning vajadusel suunata edasisele ravile. Perearsti poole on m\u00f5istlik p\u00f6\u00f6rduda v\u00e4ga varajases faasis, kus inimesel v\u00f5ib olla hirm, et tal on potentsiaalne mure seoses alkoholi tarbimisega.<\/span><\/p>\n Alkoinfo.ee veebilehek\u00fcljelt on v\u00f5imalik saada informatsiooni erinevatest asutustest lisaks j\u00e4rgnevatele.<\/span><\/p>\n Erinevad ravikeskused:<\/span><\/p>\n 1) P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla ps\u00fchhiaatriakliinik, registreerida saab telefoni teel (617 2582 6172623 v\u00f5i 617 2644), aadress on Paldiski mnt 52 (3.korrus), Tallinn\/ Nelgi tee 1, Viimsi vald.<\/span><\/p>\n 2) Tartu \u00dclikooli Kliinikumi ps\u00fchhiaatriakliinik, Vastuv\u00f5tule saab registreerida internetis aadressil https:\/\/kliinikum.ee\/et\/eriarsti-vastuvott#poordumine_eriarsti_vastuvotule,\u00a0 aadress on Raja 31\/Riia 167, Tartu (number 731 900).<\/span><\/p>\n 3) P\u00e4rnu Haigla ps\u00fchhiaatriakliinik, registreerida saab kirjutades helen.saluri@ph.ee. Aadress on Ristiku 1 (number 447 3296).<\/span><\/p>\n 4) Viljandi Haigla ps\u00fchhiaatriakliinik, registreerida saab kirjutades alko@vmh.ee. Aadress on P\u00e4rna tee 3 (number 5866 5160).<\/span><\/p>\n 5) Kuressaare Haigla, registreerida saab kirjutades kainem.tervem@saarehaigla.ee. Aadress on Aia 25 (number 452 0115).<\/span><\/p>\n 6) Valga Haigla, registreerida saab kirjutades info@valgahaigla.ee. Aadress on Peetri tn 2 (number 766 5206).<\/span><\/p>\n 7) AJK Kliinik, registreerida saab kirjutades info@ajk-kliinik.ee. Aadress on Vaksali 17a (number 5749 3960).<\/span><\/p>\n 8) Narva Haigla ambulatoorse vastuv\u00f5tu kabinet, registreerida saab kirjutades jelena.kangas@narvahaigla.ee. Aadress on Vestervalli 15 (number 357 1881).<\/span><\/p>\n 9) Viru Haigla Tapa Tervisekeskus, registreerida saab lenne@viruhaigla.ee. Aadress Valgej\u00f5e 14, Tapa.<\/span><\/p>\n 10) L\u00f5una-Eesti Haigla, 7868596, Meegom\u00e4e k\u00fcla, V\u00f5rumaa.<\/span><\/p>\n 9) On v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda ka Anon\u00fc\u00fcmsete Alkohoolikute juurde. AA-sse v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda iga\u00fcks, kes soovib oma alkoholis\u00f5ltuvusega toimetulemiseks saada teistelt tuge v\u00f5i ise teisi aidata. AA liikmeks olemisega ei kaasne mingeid tasusid ega makse. Selle tuumiku moodustab \u201cKaksteist sammu\u201d paranemisprogramm. Vaata l\u00e4hemalt http:\/\/aaestonia.com\/koosolekud.<\/span><\/p>\n Infot selle kohta, kuidas aidata narkootikumidega kimpus olevat inimest, leiab narko.ee lehelt.<\/span><\/p>\n Kasutatud kirjandus<\/b><\/p>\n Harro, J. (2006). S\u00f5ltuvuse neurobioloogia. <\/span>Eesti Arst<\/span><\/i>, 85(10), 697-703.<\/span><\/p>\n Harvard Medical School. (2014). Alcohol Abuse.<\/span><\/p>\n National Institute on Drug Abuse. (2018). Is marijuana addictive?<\/span><\/p>\n RHK-10. (2013). Ps\u00fc\u00fchika- ja k\u00e4itumish\u00e4ired. Kliinilised kirjeldused ja diagnostilised<\/span><\/p>\n juhised 1993. Tartu: Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhiaatriakliinik.<\/span><\/p>\n TSF Kliinik. (2016). Narkos\u00f5ltuvus.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Sissejuhatus Inimese eesm\u00e4rgip\u00e4raseks ning efektiivseks aitamiseks on k\u00f5ige olulisem veenduda, et aitaja ja abivajaja vahel on \u00fchene arusaam. Vastasel juhul v\u00f5ivad tekkida erinevad konfliktid vigase suhtluse t\u00f5ttu v\u00f5i siis ei saa inimene seda abi, mida ta vajab, sest on toimunud kommunikatsiooniprobleemid. Seet\u00f5ttu on t\u00e4htis kasutada kindlaid definitsioone, mist\u00f5ttu on esimeseks sammuks defineerida alkohol- ja narkos\u00f5ltuvus…<\/p>\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n